Põhikiri

I ÜLDSÄTTED

1.1. Eesti Akadeemiline Spordiliit (edaspidi EASL) on avalikes huvides tegutsev  mittetulundusühing, mille eesmärgid ja tegevus on suunatud üliõpilasspordi arendamisele ja selleks tingimuste loomisele Eestis. EASL tegevus ei ole suunatud kasumi teenimisele. EASL tulu kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning seda ei jaotata liikmete vahel

1.2. EASL ühendab Eestis üliõpilasspordiga tegelevaid kõrgkoole ja spordiorganisatsioone ning koordineerib nende koostööd üliõpilasspordi arendamisel. 

1.3. EASL, tema liikmed, organid, juhtorganid, ametnikud (sh komisjonide liikmed, treenerid, kohtunikud, samuti muud isikud, kes vastutavad tehnilise, meditsiinilise, administratiivse tegevuse eest, edaspidi nimetatud ka ametnikud), peavad kinni EASL põhikirjast, juhenditest, direktiividest, otsustest ning kohustuvad täitma Eesti Vabariigi seaduseid ja teisi õigusakte, Olümpiahartat, Maailma Antidopingu Koodeksist, Eesti Dopinguvastaseid reegleid, Euroopa Spordi Hartat, Eesti Spordi Hartat, Eesti Spordieetika reegleid, samuti Rahvusvahelise Üliõpilasspordi Liidu ning Euroopa Üliõpilasspordi Liidu põhimõtteid ja reegleid ning nende alusel ja nendega kooskõlas vastuvõetud otsuseid.

EASL tagab, et liikmed (sh nende liikmed, võistkonnad, ametnikud, sportlased ning teised klubide ja võistkondadega seotud isikud) kohustuvad oma põhikirjade, registreerimisprotseduuride, litsentside ja muude kirjalike dokumentide kaudu täitma samu, põhikirja p 5.1. nimetatud, kohustusi ja põhimõtteid.

1.4. EASL-l on oma sümboolika.

1.5. EASL majandusaasta on 1. jaanuar kuni 31. detsember.

1.6. EASL esindab Eesti kõrgkoole spordiorganisatsioonides ja nende poolt korraldatavatel üritustel Eestis ja välisriikides.

1.7. EASL asukoht on Tartu linn.

1.8. Inglise keelses asjaajamises on EASL ametlik nimetus Estonian Academic Sports Federation.
1.9. EASL on asutatud 15. jaanuaril 1992. a.

II EASL TEGEVUSE EESMÄRGID

2.1. EASL tegevuse eesmärgid on:

2.1.1 tervislike ja sportlike eluviiside propageerimine

2.1.2 aidata kaasa üliõpilasspordi jätkusuutlikuks arenguks tipp-, võistlus- ja harrastusspordi tasemel   

2.1.3 edendada üliõpilaskonnas liikumisharjumusi ning füüsilist ja vaimset heaolu

2.1.4 edendada turvalist ja eetilist spordikeskkonda

2.1.5 koordineerida ja kaasa aidata üliõpilasspordi üritustel osalemisele

2.2. Oma tegevuse eesmärkide täitmiseks EASL:

2.2.1. koondab ja ühendab üliõpilasspordiga tegelevaid kõrgkoole, spordiklubisid, -seltse ja ühendusi;

2.2.2. propageerib spordi ja liikumise harrastamist kõrgkoolides ja kaasab klubide ning kõrgkoolide kaudu EASL tegevusse üliõpilasspordist huvitatud isikuid ja toetajaid;

2.2.3. tutvustab üliõpilassporti inimeste ja meedia huvi tõstmiseks;

2.2.4. korraldab ja koordineerib üliõpilasspordi võistluseid ja üritusi üliõpilastele, vilistlastele ning kõrgkoolide töötajatele ning teistele seotud huvigruppidele

2.2.5. korraldab Eesti üliõpilastest tipp- ja võistlussportlaste osalemist rahvusvahelistel üliõpilasspordi võistlustel 

2.2.6. teeb koostööd spordiorganisatsioonide, haridusasutuste, avaliku sektori ja teiste strateegiliselt oluliste partnerite ja toetajatega 

2.2.7. tagab vajadusel isikutele, kellele on EASL poolt antud kohustused või ülesanded, täiendkoolituse nende kohustuste ja ülesannete täitmiseks;

2.2.8 toetab eetilisi väärtusi ning ausat mängu spordis

2.2.9 teostab tehinguid EASL kasutuses ja omanduses oleva varaga, sõlmib sponsor- ning reklaamilepinguid;

2.2.10. võtab vastu annetusi ja eraldisi, autasustab ja stimuleerib üliõpilasspordi edendamisel silmapaistnud isikuid ja organisatsioone;

2.2.11. annab võimalusel välja stipendiume vastavalt kehtivatele tingimustele ja korrale;

2.2.12. osaleb liitude, assotsiatsioonide ja muude ühenduste tegevuses nii Eestis kui välisriikides;

2.2.14. täidab muid EASL eesmärkide saavutamiseks vajalikke ülesandeid.

III EASL VARA

3.1. EASL on oma vara omanik.

3.2. EASL vara moodustub:

3.2.1. liikmemaksudest;

3.2.2. füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest, eraldistest ja toetustest;

3.2.3. EASL tegevusest saadud tulust;

3.2.4. Avaliku sektori toetustest;

3.2.5. toetustest ning eraldistest sihtkapitalidelt ja sihtasutustelt;

3.2.6. muudest allikatest.

3.3. EASL-le laekunud sihtotstarbelisi annetusi kasutatakse vastavalt annetaja soovile, kui nii on ette nähtud annetajaga sõlmitud lepingus ja kui see pole vastuolus käesoleva põhikirja või seadusandlusega.

3.4. EASL liikmed ei vastuta EASL-ija EASL ei vastuta oma liikmete varaliste kohustuste täitmise eest.

IV LIIKMEKS JA ASSOTSEERUNUD LIIKMEKS ASTUMINE

4.1. EASL liikmeteks võivad olla Eesti kõrgkoolid, kõrgkoolide spordiklubid ning muud juriidilised isikud, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad aktiivselt EASL tegevuses ning tasuvad liikmemaksu. 

4.2. EASL liikmeteks võivad olla Eesti kõrgkoolid, kõrgkoolide spordiklubid ning muud juriidilised isikud, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad aktiivselt EASL tegevuses ning tasuvad liikmemaksu. 

4.3. Kõrgkoolid, spordiühendused jt. kellel ei ole juriidilise isiku staatust, sh eraisikud võivad saada EASL assotsieerunud liikmeteks. Assotsieerunud liikmetel on EASL liikmetega samad õigused ja kohustused, välja arvatud hääleõigus üldkoosolekul ning üldkoosoleku ja juhatuse kokkukutsumisel. 

4.4. EASL juhatus otsustab EASL liikmeks ja assotsieerunud liikmeks vastu võtmise liikmekssoovija kirjaliku avalduse alusel. Sisseastumismaksu suurus ja liikmemaksu määrad nagu ka assotsieerunud liikmete sisseastumis- ja liikmemaksude määrad kehtestatakse üldkoosoleku otsusega.

4.5. EASL liikmetel ja assotsieerunud liikmetel on õigus oma esindajate kaudu osaleda Liidu tegevuses kooskõlas selle eesmärkide ja ülesannetega.

4.6. EASL liikmeks astumiseks esitab sooviavaldaja kirjaliku avalduse, milles kinnitab, et ta: 

4.6.1.. järgib EASL põhikirja, juhendeid, direktiive, otsuseid ning täidab Eesti Vabariigi seaduseid ja teisi õigusaktide, Olümpiahartat, Maailma Antidopingu Koodeksist, Eesti Dopinguvastaseid reegleid, Euroopa Spordi Hartat, Eesti Spordi Hartat, Eesti Spordieetika reegleid, ausa mängu (Fair Play) põhimõtteid, samuti Rahvusvahelise Üliõpilasspordi Liidu ning Euroopa Üliõpilasspordi Liidu põhimõtteid ja reegleid ning spordis laiemalt kohalduvaid reegleid ning nende alusel ja nendega kooskõlas vastuvõetud otsuseid. 

4.6.2. nõustub, et spordireeglite alusel määratavad sanktsioonid ei ole vaidlustavad riiklikus kohtus ja loobub oma õigusest pöörduda sanktsiooni vaidlustamiseks või muu spordireeglitega seonduva vaidluse lahendamiseks riiklikusse kohtusse ja annab oma nõusoleku spordireeglite rikkumisest tekkinud vaidluste lahendamiseks rikutud reeglites sätestatud vaidluste lahendamise korras Eesti Spordikohtus või spordireeglites sätestatud muus pädevas distsiplinaarorganis või vahekohtus (sh spordialaliidu vahekohus, Šveitsis Lausanne’s asuv Rahvusvaheline Spordi Arbitraažkohus (edaspidi CAS)), tunnustades nimetatud distsiplinaarorganite ja vahekohtute jõustunud otsuseid lõplikuna ja kohustudes neid tingimusteta täitma ning riiklikusse kohtusse ei pöördu. 

4.6.3. tunnustab kõikides spordialastes vaidlustes mis on seotud või tekivad seoses spordiala siseste või spordiüleste spordieetika reeglitega (sh Eesti spordieetika reeglid e ESER), EASL põhikirjas või muudes EASL dokumentides, või nendes viidatud dokumentides sätestatud eetiliste kohustuste täitmisega, Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (EADSE) uurimis- ja menetluspädevust ning allutab ennast asja lahendamisele spordireeglites (sh Eesti Spordieetika reeglites) sätestatud distsiplinaarorganites ja spordivahekohtus (Eesti Spordikohtus ja CAS-is) vastavate menetlusreeglite alusel, tunnustades distsiplinaarorganite ja vahekohtute jõustunud otsuseid lõplikuna ja kohustudes neid tingimusteta täitma ning riiklikusse kohtusse ei pöördu.

V LIIKMETE JA ASSOTSEERUNUD LIIKMETE KOHUSTUSED

5.1. Liige on kohustatud:

5.1.1. tagama oma põhikirja vastavuse EOK ja EASL põhikirjas viidatud õigusaktidele ja spordiregulatsioonidele ning tegema vastavate reeglite täitmise kohustuslikuks oma liikmetele. 

5.1.2. järgima EASL põhikirja, juhendeid, direktiive, otsuseid ning täitma Eesti Vabariigi seaduseid ja teisi õigusaktide, Olümpiahartat, Maailma Antidopingu Koodeksist, Eesti Dopinguvastaseid reegleid, Euroopa Spordi Hartat, Eesti Spordi Hartat, Eesti Spordieetika reegleid, ausa mängu (Fair Play) põhimõtteid,  samuti Rahvusvahelise Üliõpilasspordi Liidu ning Euroopa Üliõpilasspordi Liidu põhimõtteid ja reegleid ning teisi spordis laiemalt kohalduvaid reegleid ning nende alusel ja nendega kooskõlas vastuvõetud otsuseid. 

5.1.3. järgima spordireeglite alusel määratavate sanktsioonide vaidlustamisel ja spordireeglite rikkumisest tekkinud vaidluste lahendamiseks rikutud reeglites sätestatud vaidluste lahendamise korda Eesti Spordikohtus või spordireeglites sätestatud muus pädevas distsiplinaarorganis või vahekohtus (sh EASL vahekohus, CAS), tunnustades nimetatud distsiplinaarorganite ja vahekohtute jõustunud otsuseid lõplikuna ja kohustudes neid tingimusteta täitma ning riiklikusse kohtusse ei pöördu. Vahekohtu (EASL sisesed distsiplinaarorganid, Eesti Spordikohus ja CAS) menetlus ja vastava distsiplinaarorgani menetlusreeglid, on EASL liikme suhtes kohustuslikud. 

5.1.4.. tunnustama kõikides üliõpilasspordi vaidlustes, mis on seotud või tekivad seoses üliõpilasspordi siseste või spordiüleste spordieetika reeglitega (sh Eesti spordieetika reeglid e ESER), EASL põhikirjas või muudes EASL dokumentides, või nendes viidatud dokumentides sätestatud eetiliste kohustuste täitmisega, Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (EADSE) uurimis- ja menetluspädevust ning allutama ennast asja lahendamisele spordireeglites (sh Eesti Spordieetika reeglites) sätestatud distsiplinaarorganites ja spordivahekohtus (Eesti Spordikohtus ja CAS-is) vastavate menetlusreeglite alusel, tunnustades distsiplinaarorganite ja vahekohtute jõustunud otsuseid lõplikuna ja kohustudes neid tingimusteta täitma ning riiklikusse kohtusse ei pöördu. 

5.1.5. tegema allumise rahvusvahelistele ja siseriiklikele spordiregulatsioonidele (sh Eesti spordieetika reeglitele) ja distsiplinaarorganite (EASL sisesed distsiplinaarorganid, EOK spordieetika distsiplinaarkolleegium, Eesti Spordikohus ja CAS) menetlusele kohustuslikuks tema korraldatud üritustel, võistlustel või muudes tegevustes osalejatele, samuti oma liikmetele.

VI LIIKME VÕI ASSOTSEERUNUD LIIKME VÄLJAARVAMINE 

6.1. EASL liikmed ja assotsieerunud liikmed võivad EASL liikmeskonnast vabatahtlikult lahkuda pärast sellekohase kirjaliku taotluse esitamist EASL juhatusele. EASL juhatuse otsusega loetakse nad EASL liikmete hulgast välja arvatuks.

6.2. Liikme võib EASL-st välja arvata või liikmelisus peatada juhatuse otsusega, kui liige:

6.2.1 esitab ise vastavasisulise kirjaliku taotluse. 

Liikmeksoleku peatamise ajaks kaotab EASL liige esindus- ja otsustusõiguse EASL juhtorganites, aga EASL juhatuse otsusega ka mõned teised liikmele ettenähtud õigused.

6.2.2. ei täida või rikub EASL põhikirja või selles viidatud õigusaktide või spordis kohalduvate reeglite sätteid või nende alusel vastuvõetud otsuseid 

6.2.3. kui ta on mõjuva põhjuseta jätnud EASL juhatuse poolt määratud teiseks tähtajaks tasumata kalendriaasta liikmemaksu

6.2.4. on kahjustanud oluliselt EASL mainet

6.2.5. ei täida süstemaatiliselt  EASL valitud organite ja juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud otsuste nõudeid 

6.2.6. liige ei vasta EASL põhikirja punktis 4 nimetatud liikmelisuse tingimustele 

6.2.7.liige ei täida või rikub EASL põhikirja punktides 4 ja 5 nimetatud nõudeid ja kohustusi 

6.2.8. muudel seaduses sätestatud liikmelisuse lõppemise alustel. 

6.3. EASL liikmete hulgast välja arvatud liikmel on õigus liikmemaksu võla tasumisel ja vastava taotluse alusel nõuda enda liikmeks ennistamist järgmisel üldkoosolekul. 

VII EASL JUHTIMINE

Kõik EASL organite ja juhtimisorganite liikmed kohustuvad järgima oma tegevuses põhikirja, juhendeid, direktiive, otsuseid ning täitma Eesti Vabariigi seaduseid ja teisi õigusaktide, Olümpiahartat, Maailma Antidopingu Koodeksist, Eesti Dopinguvastaseid reegleid, Euroopa Spordi Hartat, Eesti Spordi Hartat, Eesti Spordieetika reegleid, ausa mängu (Fair Play) põhimõtteid, samuti Rahvusvahelise Üliõpilasspordi Liidu ning Euroopa Üliõpilasspordi Liidu põhimõtteid ja reegleid ning teisi spordis laiemalt kohalduvaid reegleid ning nende alusel ja nendega kooskõlas vastuvõetud otsuseid.

7.1. Üldkoosolek

7.1.1 EASL kõrgeim organ on üldkoosolek, mis on pädev lahendama kõiki EASL tegevusega seonduvaid küsimusi. 

7.1.2 EASL juhatus kutsub üldkoosoleku kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas. Üldkoosolek tuleb kokku kutsuda ka vähemalt 1/10 liidu liikmete kirjalikul nõudmisel. Üldkoosolekust teatatakse ette vähemalt 10 päeva. Üldkoosolekut juhatab EASL juhatuse esimees või EASL liikme nõudel üldkoosolekul valitud isik.

7.2. EASL üldkoosoleku ainupädevus:

7.2.1. põhikirja ja EASL tegevuse eesmärkide vastuvõtmine ja nendes muudatuste tegemine;

7.2.2. EASL juhatuse liikmete arvu ja volituste aja kinnitamine;

7.2.3. EASL juhatuse esimehe (presidendi) ja teiste juhatuse liikmete valimine, EASL revidendi või audiitori määramine. 

7.2.4. juhatuse liikme või audiitoriga tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes EASL esindaja määramine;

7.2.5. liikmemaksude suuruse määramine;

7.2.6. EASL tegevuskava ja eelarve kava kinnitamine;

7.2.7. EASL majandusaasta aruande ja revidendi või audiitori aruande kinnitamine;

7.2.8. EASL sümboolika ja selle kasutamise korra kehtestamine;

7.2.9. EASL kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise otsustamine ning vastavate tingimuste kehtestamine;

7.2.10. EASL lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;

7.2.11. muude seaduse või põhikirjaga pandud ülesannete täitmine.

7.3. üldkoosolekust võtavad osa liikmete esindajad, kes esitavad oma volitusi tõendava dokumendi. Üldkoosolekul osalevad hääleõiguseta assotsieerunud liikmete esindajad.

7.4. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole üldkoosolekul osalenud liikmetest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Põhikirja punktide 5.2.1 ja 5.2.10. sätestatud küsimuste otsustamiseks on vaja 2/3 liidu liikmete häälteenamust. 

7.5. Juhatus

7.5.1 EASL juhatus on täitevorgan, mis juhib EASL tegevust.  Juhatuse liikmed valivad endi seast esimehe ning aseesimehe. Juhatuses peab olema 5 kuni 11 liiget. Liidu juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. EASL juhatuse sekretäri ülesandeid täidab peasekretär. Üldkoosolek võib valida suurte teenete eest aupresidendi ja auliikme. Juhatuse esimees valitakse teistest liikmetest eraldi.

7.5.2 Juhatus nimetatakse ametisse neljaks aastaks.

7.5.3 Juhatuse esimees võib olla ametis kuni kaks ametiaega järjest.

7.6. EASL juhatuse pädevus:

7.6.1. EASL üldkoosolekute ettevalmistamine ja otsuste elluviimine;

7.6.2. Liikmete vastuvõtmise ja liikmeskonnast väljaarvamise otsustamine;

7.6.3. Kinnisvara käsutamine üldkoosoleku otsusel ja selles otsuses ettenähtud tingimustel;

7.6.4. Rahvusvahelistesse liitudesse, Eesti spordialaliitudesse ning spordiühendustesse ja Eesti Olümpiakomiteesse astumise ja sealt lahkumise otsustamine;

7.6.5. EASL tegevus- ja eelarvekavade esitamine üldkoosolekule kinnitamiseks;

7.6.6. EASL eelarve kinnitamine;

7.6.7. EASL komisjonide ja institutsioonide juhtide nimeline kinnitamine;

7.6.8. 

7.6.9. Liidu sümboolika kavandite ja statuutide kinnitamine;

7.6.10. EASL võistluste ja ürituste üldkalendri, koondvõistkondade koosseisude kinnitamine;

7.6.11. Toetuste ja stipendiumite määramine;

7.6.12. Laenude võtmise ja andmise otsustamine;

7.6.13. EASL tegevuse aasta ja raamatupidamisaruande üldkoosolekule kinnitamiseks esitamine;

7.6.14. EASL töökohtade struktuuri ja tasustamise ning materiaalse stimuleerimise põhitingimuste kehtestamine;

7.6.15. EASL peasekretäri tööle võtmine ja töölt vabastamine, talle volituste andmine ja tema ametijuhendi kinnitamine; 

7.6.16. Muud EASL arengu seisukohalt olulised küsimused, mis ei ole seaduse ega põhikirjaga antud kellegi teise pädevusse.

7.6.17 Juhatus võib anda esindusõiguse peasekretärile.

7.7. EASL juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord semestris. Koosoleku kutsub kokku ja juhatab Liidu juhatuse esimees. Koosolek tuleb kokku kutsuda ka vähemalt 1/3 Liidu liikmete nõudmisel.

7.8. Liidu juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole selle liikmetest, nende hulgas esimees või aseesimees. Otsused võetakse vastu avalikul hääletamisel. Häälte arvu poolitumisel saab otsustavaks seisukoht, mille poolt hääletas istungi juhataja. Juhatuse koosolekud protokollitakse, otsustest informeeritakse liikmeskonda.

7.9. Kõikides õigustoimingutes esindab EASL-i president ainuisikuliselt ning ülejäänud juhatuse liikmed ühiselt.

7.10. EASL-i igapäevast tööd juhib peasekretär

VIII. KONTROLL JA ARUANDLUS

8.1. EASL-i majandustegevust kontrollib audiitor, kelle määrab üldkoosolek vastavalt vajadusele. .

8.2. Juhatus esitab üldkoosolekule majandusaasta aruande vastavalt seadusele. . 

8.3. Audiitor kannab kontrolli tulemused ette üldkoosolekul.

8.4 EASL peasekretär annab seoses igapäevase töökorraldusega regulaarselt aru juhatusele

8.5. EASL raamatupidamise korraldamise eest vastutab juhatus. Juhatus kehtestab raamatupidamise sise-eeskirjad, arvestuspõhimõtted ning finantsaruandluse korra.

8.6. EASL raamatupidamist korraldab peasekretär vastavalt juhatuse poolt kehtestatud korrale ja antud volitustele.

8.7. Juhatusel on õigus määrata EASL raamatupidamise korraldamiseks töötaja või kasutada teenuseosutajat. Teenuseosutajaga lepingu sõlmimise ja lepingu tingimused kinnitab juhatus.

8.8. Kõik EASL rahalised kohustused, maksed ja arveldused peavad olema dokumentaalselt tõendatud ning vastama juhatuse poolt kehtestatud eelarvele ja maksete korrale.

8.9. Juhatusel ja audiitoril on õigus tutvuda igal ajal EASL raamatupidamisdokumentidega ning saada peasekretärilt või raamatupidamist korraldavalt isikult selgitusi.

IX VAIDLUSTE LAHENDAMINE JA VAHEKOHTU KOKKULEPE 

9.1. Ainupädevus lahendada Eesti siseseid spordi või spordieetika vaidlusi (nt spordireeglite alusel määratavate sanktsioonide vaidlustamise ja spordireeglite rikkumisest tekkinud vaidlused), kus vaidluse üheks pooleks on EASL, EASL ametnik või töötaja või EASL liige (edaspidi põhikirja adressaat), on rikutud reeglites sätestatud vaidluste lahendamise organ, milleks on Eesti Spordikohus või spordireeglites sätestatud muu pädev distsiplinaarorgan või vahekohtus (sh spordialaliidu vahekohus, CAS). 

9.2. EASL põhikirjas nimetatud isikud ja organid tunnustavad nimetatud distsiplinaarorganite ja vahekohtute jõustunud otsuseid lõplikuna ja kohustuvad neid tingimusteta täitma ning riiklikusse kohtusse ei pöördu. Vaidlust lahendava organi (EASL sisene või väline distsiplinaarorgan, Eesti Spordikohus ja CAS) menetlus toimub vastavalt organi menetlusreeglitele. 

9.3. Põhikirja adressaat tunnustab spordivaidlustes, mis on seotud või tekivad seoses EASL siseste või spordiüleste spordieetika reeglitega (sh Eesti spordieetika reeglid), EASL põhikirjas või muudes EASL dokumentides, või nendes viidatud dokumentides sätestatud eetiliste kohustuste täitmisega, Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (EADSE) uurimis- ja menetluspädevust ning allutama ennast asja lahendamisele spordireeglites (sh Eesti Spordieetika reeglites) sätestatud distsiplinaarorganites ja spordivahekohtus (Eesti Spordikohtus ja CAS-is) vastavate menetlusreeglite alusel, tunnustades distsiplinaarorganite ja vahekohtute jõustunud otsuseid lõplikuna ja kohustudes neid tingimusteta täitma ning riiklikusse kohtusse ei pöördu. 

9.4. Juhul, kui kohalduvate reeglite kohaselt on EASL põhikirja adressaadil õigus kaevata siseriikliku vahekohtu otsus edasi CAS-i, kuulub vastava vaidluse lõpliku lahendamise ainupädevus CAS-ile ja riiklikel kohtutel ei ole pädevust neid vaidluseid lahendada. CAS-i menetlus toimub vastavalt CAS-i menetlusreeglitele. 

X EASL PÕHIKIRJA MUUTMINE JA ORGANISATSIOONI LIKVIDEERIMINE

10.1. EASL põhikirja võib muuta EASL juhatuse ettepanekul või omal algatusel EASL üldkoosolek

10.2. EASL reorganiseerimise ja likvideerimise otsustab üldkoosolek. EASL likvideerimise otsuse vastuvõtmisel nimetab üldkoosolek likvideerimiskomisjoni, kes pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja nõuet mitteesitanud teadaolevate võlausaldajate raha deponeerimist, annab allesjäänud vara üle tulumaksusoodustustega mittetetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Likvideerimiskomisjon juhindub oma tegevuses mittetulundusühingute seadusest.

Eesti Akadeemiline Spordiliit on asutatud 15. jaanuaril 1992. a. Eelmine põhikirja redaktsioon on vastu võetud üldkoosolekul 14. märtsil 2002. a. Tallinnas, käesolev põhikirja redaktsioon on vastu võetud EASL üldkoosolekul 6. mail 2026. a Tallinnas

Eesti Akadeemilise Spordiliidu juhatuse esimees Hendrik Voll