Riskikäitumine

Riskikäitumist võime mõtestada kui tegevuste, hoiakute ja tegudena, mis viitavad olukordadele, kus on inimelul oht saada kahjustada ning tekitada potentsiaalne potentsiaalne oht ümbritsevate inimeste tervisele. Kõige sagedamini on need riskid seotud narkootikumide, alkoholi ja tubaka tarbimisega, kuid samuti ka seksuaalse tervise ja nakkushaigustega.

Tervisega seotud riskikäitumise hulka kuuluvad näiteks mõnuainete tarbimine, riskantne seksuaalkäitumine, ebatervislik toitumiskäitumine, riskantne või joobes autojuhtimine, kuritegevus.

Kool on sageli uute avastuste ning kogemuste koht noore täiskasvanu jaoks. Koolielust tulenevate väljakutsetest tingitud emotsioonide tõttu võib esineda noorte seas suurendatud hulgal riskikäitumist, mis omakorda võib viia nii enda kui teiste tervise halvenemiseni. Seetõttu peaks haridusasutuse juhtkond võtma neid teemasid väga tõsiselt, et kooli kogukond oleks teadlik võimalikest tagajärgedest.

Kriteeriumid ja suunised:

	Riskikäitumine
90	Koolis on õpilasi ja töötajaid kaasates sõlmitud kokkulepped uimastivaba koolikeskkonna osas.
Suunis	Esitage ülevaade koolilinnakus tehtud kokkulepetest (sisekorraeeskiri, põhikiri vms) uimastite (alkoholi-, tubaka- ja nikotiinitoodete ning narkootiliste ainete) ja dopingu küsimustes. Kokkulepped on osapooli kaasavalt regulaarselt üle vaadatud ning uutele töötajatele, õpilastele ja muudele olulistele osapooltele tutvustatud ning igapäevaelus jõustatud. Kokkulepped sisaldavad nii uimastivaba keskkonna loomist (hõlmates tarvitamist, müümist, edasi andmist alaealistele) kui ka dopinguga seotud teemasid.
91	Kool viib süsteemselt ja järjepidevalt ellu tulemuslikke ennetustegevusi uimastite ja dopingu teemadel.
Suunis	Esitage ülevaade uimastite ja dopinguteemalistest ennetustegevustest, mis sisaldavad näiteks käitumise suunamist läbi väärtuste, normide ja hoiakute kujundamise ning noorte oskuste arendamise (sotsiaal-emotsionaalsed oskused; vaimse tervise hoidmine ja eneseabi; kriitiline mõtlemine jm) ning spordieetika ja ausa mängu põhimõtete. Koolid pakuvad diskreetselt ja osavõtlikult uimasteid tarvitavatele õpilastele esmaseid nõustamisteenuseid või suunavad uimasteid tarvitavad õpilased koolivälistele nõustamis- ja tugiteenustele, aidates neil vähendada või lõpetada uimastite tarvitamine. Väljaspool kooli tugispetsialiste saab abi ja toetust vaimse tervise keskustest ja kabinettidest ning vaimse tervise nõustamistelefonilt. Kontaktid leiab narko.ee veebilehelt.
92	Kool korraldab dopingu kasutamise ennetamise teemal koolitusprogrammi.
Suunis	Tutvustage kooli poolt kogukonnale pakutavat dopingutarbimist ennetavat koolitusprogrammi.
93	Kool jagab teavat seksuaaltervise edendamiseks.
Suunis	Esitage ülevaade seksuaaltervise alastest teabejagamistest, koolitustest ja muudest tegevustest sh nõustamisteenustest. Noorte seksuaaltervisealane nõustamine – https://www.tervisekassa.ee/partnerile/raviasutusele/haiguste-ennetus/noorte-seksuaaltervisealane-noustamine
94	Kool viib ellu ennetustegevusi, mis kujundavad hoiakuid ja käitumist seoses võrdse kohtlemise, erisuste arvestamise ja diskrimineerimise vähendamise ning kiusamise ja vägivalla ennetamisega.
Suunis	Loetelu tegevustest, mis kujundavad hoiakuid ja käitumist seoses võrdse kohtlemise, erisuste arvestamise ja diskrimineerimise vähendamise (sugu, rahvus (etniline kuuluvus), rass, nahavärvus, usutunnistus või veendumus, vanus, puue, seksuaalne sättumus) ning kiusamise ja vägivalla ennetamisega.

Lisainfo: andreas@easl.ee