Kutse- ja kõrgkoolide esindajad rääkisid Sisekaitseakadeemias tervislikust koolilinnakust.

5. märtsil kogunesid Sisekaitseakadeemiasse kutse- ja kõrgkoolide ning liikumisega seotud asutuste esindajad, et ühiselt arutada õppurite tervise ja liikumisaktiivsuse üle ning jagada tervisliku koolilinnaku programmi juhiseid ning kogemusi.

Nii Eesti Akadeemilise Spordiliidu (EASL) president Ants Veetõusme, Eesti Kutsekoolispordi Liidu juhatuse esimees Tiit Tammaru kui Sisekaitseakadeemia rektor Kuno Tammearu puudutasid enda tervitussõnavõttudes tervise ja selle toetamise olulisust.

EASL peasekretäri kt Karl Tereping tutvustas rahvusvahelise üliõpilasspordi liidu (FISU) koostatud juhendmaterjale Healthy Campus programmi kohta ning kirjeldas programmi valdkondadega haakuvaid uuringuid. Viimastest jäi kõlama, et liikumispauside tegemine aitas vaimse töö motivatsiooni tõsta ning et kõrgkoolidest väljalangemist aitaks vähendada koolikeskkonna parandamine.

Terve (üli)õpilane – unistusest reaalsuseni, oli esimese paneeli teema. Tiit Tammaru modereerimisel avaldasid mõtteid enda asutuste vastava valdkonna tegevustest ja isiklikust kogemuses Norman Põder, Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik, Aare Jamnes, Kaitseressursside Ameti vabatahtliku panustamise osakonna juhataja, Renno Veinthal, Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler ning Henek Tomson, SA Liikumisharrastuse Kompetentsikeskuse teadusnõunik. Nii esinejad kui saalis olijad tõdesid  liikumisaktiivsuse ja kehaliste võimete langust, seda, et paljudel noortel ei ole spordiala, mida nad harrastaksid, ega tegeleta ka kaunite kunstidega.  Liikumise teemaga tegelemine haridusasutustes on aga oluline nii füüsilise kui vaimse tervise vaates. Samas ei saa kogu vastutust kooli või ministeeriumite peale veeretada ning oluline on perede roll eeskujus ja kaasamises.

Liikuma nügima aitab võimaluste loomine. Vahel on taristu selleks olemas, aga tuleb jagada teadmisi, tõsta motivatsiooni, pakkuda juhendamist ning planeerida võimalusi lisaks sporditreeningul osalemisele suurendada liikumist igapäevase elu osana.

Lõunapausil oli Sisekaitseakadeemia sööklas võimalik valida Taimse Teisipäeva kampaaniatoitu, aga ka muid valikuid vastavalt osalejate soovile ja päeva energiavajadusele. Üliõpilasesinduse juht Tarvi Langus tegi huvilistele ka majas ringkäigu.

Tervisliku koolilinnaku tegevuste üle – mida on tehtud ja mida kriteeriumitele vastamiseks peaks veel tegema, arutleti edasi Sisekaitseakadeemia spordijuhi ja tervisliku ülikoolilinnaku programmi juhi Epp Jalaka eestvedamisel ning olukorda enda ülikoolides kirjeldasid Tartu Ülikooli kantsler Kstina Noormets ja Tallinna Tehnikaülikooli spordiklubi juhataja Rait Käbin ning Tartu Tervishoiu Kõrgkooli turundusassistent Henri-Egert Saaremägi. Tõdeti, et olukord programmi valdkondade vaates on enamikes Eesti kõrgkoolides hea, lihtsalt selle info koondamine, tegevuste liigitamine ja uued algatused vastavalt kriteeriumitele paistavad mahukad ning nõuavad lisaressursse. Sisekaitseakadeemia ja Tartu Tervishoiukõrgkool said jagada kogemusi, kuidas on programmis kõige kõrgemale ehk plaatinatasemele jõutud.

Järgnes töötuba, kus vahetati infot ning kavandati järgmiseid samme programmiga alustamiseks osalenud koolides. Lõppsõnas tõdes päeva moderaator Martin Paalits, et seminar oli kasulik kogemuste vahetamiseks ja sellelt saadi uut energiat tervisliku koolilinnaku programmi käivitamiseks ning seeläbi Eesti elu edendamiseks.